Vähem kui aastaga on Tartumaale rajatud mitu koertehoidu, mis peavad klientidena silmas eeskätt neid loomaomanikke, kes pikemaks ajaks reisile minnes ei söanda oma neljajalgsele sõbrale ajutise kodu leidmiseks abi küsida sugulastelt või sõpradelt.

Karvastele sõpradele hoidja või jalutaja leidmiseks on aga veel teisigi võimalusi. Sotsiaalmeediast ja mujalt internetist võib leida mitmeid rühmi, kus inimesed pakuvad, et võivad jalutada lemmikloomi ning on nõus neid ajutiselt ka enda juurde hoida võtma.

Pidevalt täis maja

Eelmisel suvel hakkasid kaks loomaarmastajat Tuuli Teppan ja Liis Arujõe ehitama Tähtvere valda Pihva külla koeramaja, kus saaks pakkuda koertehoiu teenust. Mõte hakkas Teppanil idanema neli aastat tagasi, kui ta töötas USAs suures koertekeskuses.

Suvel maja ehitades polnud neil õrna ettekujutustki, kas keegi üldse siia tuleb, sest polnud teada, kui paljudel inimestel on vajadus sellise teenuse järele. Nüüd kinnitas ta, et hoiukoha loomine oli õige samm: inimesed vajavad koertehoidu. Märtsikuust pole Pihvas olnud ühtegi koeravaba päeva, püsikundesidki on tekkinud juba lausa 20–30. Vähe sellest, ette on tulnud isegi selliseid päevi, kui ruuminappuse tõttu on tulnud soovijaile eitavalt vastata.

Teppan tunnistas, et nii suur huvi tuli talle isegi mõnetise üllatusena. «Vahel mõtlen, et mida nad varem tegid, sest neid võimalusi Tartumaal palju pole,» arutles ta.

Piiratud arv

Selle aasta jaanipäevast Rahingel Umõti koertehoidu eest vedav ja kaukaasia lambakoeri kasvatav Marge Grauberg kinnitas samuti, et tal pole hoiu avamisest saati olnud ühtegi päeva, kui mõnd lemmikut majas poleks. Sealgi on mõnikord tulnud inimestele ära öelda, sest ruumi lihtsalt pole.

Kui Pihvas tegutsev Tartu koertehoid võtab vastu ainult koeri, siis Grauberg hoolitseb ka eksootiliste lindude eest, sest lisaks koerapidamisele on tal varasemast ajast tiivulistega toimetuleku kogemusi.

Umõti koertehoid võtab üldjuhul korraga hoida kolm looma, Tartu koertehoid kaheksa. Rohkem saab hoidu loomi võtta juhul, kui on mitu ühe omaniku koera. Nii Teppan kui Arujõe selgitasid, et suuremaid hulki pole nad seni tahtnud võtta, sest kaks inimest ei suudaks sel juhul igal külalisel piisavalt silma peal hoida. Mõlemad rõhutasid, et väiksema pundi puhul on neil endil, aga eeskätt koertel märksa mõnusam.

Kui Tartu koertehoidu on rajatud eraldi maja, kus loomad magavad, siis Grauberg võtab hoolealused oma perre elama. Seegi on üks põhjustest, miks ta ei saa korraga palju koeri hoida võtta. Elumajas on kõikidel hoiukoertel oma tuba.

Umõti koertehoiu teenust on mitu korda kasutanud Tartus elav Jana Kustjakova, kes on kahe kääbusbullterjeri Arese ja Žora omanik. Kõige kauem on ta loomad hoidu jätnud nädalaks.

Kustjakova selgitas, et talle on varem olnud probleemiks, et reisile minnes pole loomi kuhugi jätta. Nii on ta kasutanud ühte hoiupaika Tallinna lähedal, teinekord tuli isegi Riiga sõita. Koeraomanik leiab, et vajadus sellise teenuse järele kindlasti kasvab. Kuigi Facebookis on eraldi koertehoidjate rühmad, pole ta neid kasutanud. «Ütlen ausalt, et päris juhusliku ja võõra inimese kätte ma oma loomi ei usalda,» tõdes ta.

Eespool nimetatud kahes koertehoius tuleb sõltuvalt kohast ja nädalapäevast maksta ööpäevase teenuse eest 14–25 eurot. Kummaski kehtib range reegel: inimeste suhtes agressiivselt käituvaid loomi vastu ei võeta.

Nagu lasteaias

Inimesed jätavad oma looma hoidu tavaliselt paarist päevast kuni nädalani, siiani on kõige kauem mõlemas hoius koerad olnud kolm nädalat. Teppan leidis, et juba kaks nädalat peremeheta olemist on koerale tähelepanuväärselt pikk aeg. «Palju oleneb siiski konkreetsest indiviidist ja tõust. Mõnega on küll nii, et kui nädal saab täis, siis tekib tal ilmne väsimus ja igatsus,» rääkis ta.

Päevakavad on hoidudes aktiivsed: palju käiakse jalutamas ja koos teistega koertega aias mängimas.

Arujõe märkis, et suure tõenäosusega väsivadki mõned koerad pärast üht nädalat ära just selle pärast, et pole kodus nii aktiivse tegevusega harjunud. Enamasti on ju peremehed päeval tööl ja koer rahulikult üksi kodus. «Seevastu meil siin käib päevast päeva trall. Nad on siin nagu lapsed lasteaias: kui koju tulevad, on rohkem väsinud kui kodus olles,» naljatas Arujõe.

Koerte hoidmisest on Teppanile ja Arujõele saanud täiskohaga töö. Nad armastavad seda südamest, sest saavad loomadelt vastutasuks väga palju häid emotsioone.

Nad nendivad, et kui mõnel hommikul on õues ebameeldivalt külm, ei viitsi ennast liigutada või on tuju paha, tuleb neil vaid koeramaja juurde sammud seada ning nägu saab kohe nalja täis ja suu venib kõrvuni. «Koerad annavad nii palju energiat – on võimatu, et koos nendega tuju pahaks jääb,» kinnitas Teppan.

Peale koertehoidude aitab loomaomanikke veebiportaal petify.ee. See leht koondab üle Eesti inimesi, kes on valmis loomaga mängima, jalutama või pakkuma talle hoiukodu. Iga Petify vahendatu otsustab ise, kui palju ta hoidmise eest tasu võtab, suures plaanis küsitakse ööpäeva eest keskmiselt 20 eurot. Jalutamine maksab enamasti viis eurot kord.

Petify lehe looja Hans-Kristjan Aasma rääkis, et lehel on aktiivne liiklus ja hoide kinnitatakse aktiivselt, eriti suvel ja pühade ajal.

Aasma algne mõte oli leida Petify lehe abil hoidjaid ja hoolitsejaid kõikidele loomaomanikele, kuid ajaga on välja kujunenud, et leht on ennekõike koeraomanike kokkusaamise koht. Liigipiiranguid Petify pole siiski kehtestanud ja sestap on Aasma sõnul aeg-ajalt vahendatud ka kassihoidjaid.

Hoitakse ka kasse

Leidub ka ettevõtteid, kes pakuvad kasside hotelliteenust. Tartus tegeleb sellega näiteks Farmaxi loomakliinik. Veel mõne aasta eest oli sealt võimalik ka koertele öömaja leida, kuid enam mitte.

Farmaxi kõneisik Lea Toots ütles, et koertehotelli teenuse pakkumine lõpetati, kuna neil pole selleks sobilikke tingimusi ega ka piisavalt personali, kes saaks koertega pidevalt tegeleda.

Neid inimesi, kes kassi Farmaxisse öömajale toovad, on Tootsi sõnul paar nädalas.

 

 

.

Allikas: Tartu Postimees

Autor: Kertu Kula

Lisa kommentaar