Kombeks on, et laste ja lemmikloomade peale kuluvate summade üle erilist arvestust ei peeta. Nad on armsad pereliikmed ja nende pealt juba kokku ei hoita. ERR palus aga lemmikloomapidajatel oma igakuised kulud siiski kokku lüüa, et saada aimu, kui kulukas loomapidamine on. Mitmed omanikud olid ka ise kulusid nähes üllatunud.

Sõltumata sellest, kas lemmikloomana peetakse kalu või liivahiiri, mingid igakuised püsikulud on alati. Kõige suuremaid kulutusi kannavad kahtlemata koeraomanikud, ja söök ei pruugi olla suurim kuluartikkel, nii et loogika “võta väiksem koer, on odavam pidada” ei päde. Tõukoertel on mitmeid haigusi, mille ravi on kulukas sõltumata koera suurusest. Ka kassi pidamine võib olla kulukam, kui pealtnäha tundub.

ERR-i palvel lõid oma igakuiseid kulusid kokku nii kalade, kassi-, koera-, kui pisinäriliste pidajad. Peamise põntsu paneb ülalpidamiskuludele mõni haigus, mida on kulukas ravida. Igal juhul on kõige soodsam pidada kalu ja pisinärilisi. Aga kes armastavad suuremaid neljajalgseid, hellitavad neid nagu oma lapsi. Nii võivad igakuised kulud ulatuda vabalt paarisaja euroni kuus ja ülegi.

Kalad: 3.50 eurot kuus

Jooksvalt on kõige soodsam pidada kalu, ehkki alustamine on kulukas. Aga püsikulud on pea olematud: 6-eurosest toidupakist jagub pooleks aastaks, 12-eurosest vee Ph-taseme mõõtjast aastaks, vee 13-eurosest mikrokliima parandajast lausa paariks aastaks. Elektrit kulub akvaariumi peale ühe euro jagu kuus, vett veelgi vähem.

Kristi soetas oma kaladele akvaariumi kasutatuna, nii kulus sellele vaid 50 eurot. Põhjakoristajast Tont on tema vanim kala, kes veedab päevi vana “laevavraki” sees peidus ning ilmub sealt välja alles õhtu lähenedes, et siis teisi kalu kimbutada. “Tal on algusest peale olnud üks kombits poolik – see teeb ta eriliseks. Ma ise arvan, et ta on nagu koolikiusaja, sest teised kalad ei julge ta lähedusse väga ujuda,” ütleb Kristi.

Poest ostes tuleks aga arvestada vähemalt 100 euroga, lisaks põhjaliivale 50 eurot, taimedele-kividele jms 100 eurot, hapnikumasinale 50 eurot jm vajalikele vidinatele kokku veel umbes 50 eurot. Siiski tuleb see kokku odavam kui tõukoera või -kassi soetamine. Akvaariumit peab kergpuhastama iga kahe nädala tagant, mis hõlmab osalist veevahetust ja klaasipuhastust; kord kuus tuleb teha sellele põhjalik puhastus, mille käigus vahetatakse pool veekogusest ning põhjakivide vahelt tõmmatakse imuriga välja setted.

Kristi kinnitab, et kalade pidamine on väga rahustav (ja muidugi soodne) tegevus.

Tšintšiljad Lumepall ja Miki: 12 eurot kuus

Sindial kulub oma kahe tšintsilja peale kuus kokku umbes 12 eurot. Söögi tellib ta Saksamaa lemmikloomapoest, 20-kilosest 40-eurosest kotist jagub terveks aastaks. Allapanuks kasutatav lehtpuusaepuru maksab 5 eurot kuus ja suplusliivale läheb 10 eurot aastas, ka selle tellib Sindia netipoest. Erinevatele puuritarvikutele nagu majad, redelid jms kulub aastas umbes 40 eurot.

Liivahiir Miki: 25 eurot kuus

Ehkki arvaks, et palju need hiired ikka söövad ja kulutavad, siis tegelikkuses nendega ikkagi kulusid kaasneb. Otile kuuluv liivahiir Miki (jah, samuti Miki) sööb kuu jooksul ära umbes 200 grammi toidusegu. 400-grammine pakk maksab 4-7 eurot, nii et kuu toidukuluks on umbes 3 eurot. Ent lisaks toidusegule tuleb hiirele anda ka söödalisandit, mille kulu on 4 eurot kuus. Karva hooldamiseks sobilik 2,5-liitrine liivakott maksab 8.50 ja see kulub kuuga ära. Miki peab ka heina närima, see maksab 2 eurot kuus. Lisaks vajab ta aluspanu, ka sellele kulub 4-7 eurot kuus. Kokku tulebki umbes 25 eurot.

Lisaks antakse Mikile värsket toitu – salatit, porgandit, puuvilja jms, ent kuivõrd see tuleb pererahva toidulaualt, ei peeta selle üle eraldi arvestust. Ka hiirele vajalik närimismaterjal tekib loomuldasa – puuoksad, WC-paberi papirullid jms. Ehkki loomapuurid maksavad lemmikloomapoes mitusada eurot, sai Miki omale puuri kasutatuna osta.ee-st ja see läks maksma kõigest 5 eurot. Küll aga on paradoksaalne see, et kui hiir ise maksis 8 eurot, siis hiire magamapanek veterinaari juures maksab 35 eurot. Nii läks paraku Miki haigestunud kaaslasega. Hiirte maailmaturuhinnad on aga ilmselt vahepeal üles läinud, sest nüüd maksavad nad juba 11 eurot, tõdeb Oti perekond.

liivahiir

Naabri kass: 25 eurot kuus

Kui tavaliselt on lemmiklooma toitmine omaniku mure, siis eramajade piirkonnas võivad lemmikloomad käia ka külakorda ja kui ümbruskonnas leidub sooja südamega inimesi, annavad nad ka süüa. Nii on läinud ühe kirju kassiga, kellele naaber regulaarselt süüa annab, sest kass võib vahel pikki päevi pere elutoa tugitoolis või vaibal veeta. Heas toitumuses kassi naaber arvutas kokku, et tema panus hiirekeldri toitmisesse on 25 eurot kuus, mis kulub supermarketist soetatavate väikeste konservipakkide peale. Iga nädal kulub naabri kassile kaks nelipakki pehmet toitu. Pärast kulude kokkuarvutamist polnud naaber enam nii kindel, et kassi toitmist jätkab.

Krants Käbi: 25 eurot kuus

Käbi on lihtne koer, teda on odav pidada. Suur sõber on ta oma perele ikka. Käbi omanik, “Aktuaalse kaamera” ankur Wend ütleb, et temaga on lihtne: arstil ei käi, mänguasjad on käepärased esemed majapidamisest, jääbki üle ainult söögikulu, mis ei tule lemmikloomapoest. Nõnda saabki 25 euroga hakkama.

Kassid Patsu ja Valksu: 65 eurot kuus

Omanik Laura tellib oma kahele kassile süüa Saksamaa lemmikloomapoest, kuna sealt tuleb soodsam. Konservidele kulub kuus 25 eurot, 60-eurosest krõbinapakist jagub kolmeks kuuks. Lisaks ostab Laura kassidele kolm korda nädalas toorest kanafileed, selle peale kulub kuus 10 eurot.

Kahe kassi liivavaru maksab 10 eurot kuus. Seega regulaarsed kulud on 65 eurot kuus. Arstile pole Patsu ja Valksuga muidu eriti asja olnud peale tavapäaste vaktsineerimiste, kuid tänavu jäi üks kassidest raskelt haigeks ja nõnda ulatusid ta raviarved 800 euroni. Teine kass vajas aga hambaarsti ja see läks maksma 350 eurot. Kui need erakordsed kulud aasta peale laiali jagada, teeb see ülalpidamiskuludeks küll 160 eurot kuus. “Kasside ravimine on tohutult kallis,” tõdeb Laura.

Prantsuse buldog William: alla 100 euro kuus

Prantsuse buldog William, omadele Willy, sööb kuus kuivtoitu umbes 40 euro eest, mida omanik Lauri ostab lemmikloomapoest. Tõu eripära tõttu peab Willy olema puhtalt kuivtoidul, kuna tal on tundlik seedimine. “Vastasel juhul oleks gaasirünnak ööpäevaringne,” tõdeb Lauri. Siiski saab Willy ka kontidega maiustada, millele kulub 15 eurot kuus. Mänguasjadele, mida Lauri soetab impulssostudena, kulub 5 eurot kuus. Poemänguasjade eluiga on aga vaid mõni minut, seetõttu eelistab Lauri anda koerale oma vanu tennispalle.

Arstikuludeks, ussirohuks ja puugirihmale kulub aastas umbes 180 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks 15 eurot. Lisaks tuleb iga kahe kuu tagant soetada uus 5-eurone šampoonipudelike. Kakakottidele kulub 3 eurot kuus. Kuna Laurile meeldib reisida, kasutab ta kord aastas ka koertehotelli, millele kulub 200 eurot nädalase hoiu eest. Kokku kulub Willy peale ligi 100 eurot kuus.

Alaska malamuut Kaia: alla 100 euro kuus

Geal on igakuised kulud koerale täpselt teada: Kaia söögile kulub 60 eurot, kindlustusele 15 eurot, mänguasjadele 5-10 eurot, vaktsineerimiskulud kuude peale laiali jaotatuna annavad juurde 10 eurot. Lisaks käib Gea koeraga kolm-neli korda aastas võistlustel, aga seda peab ta pigem oma, mitte koera kuluks, sest nimetab võistlustel käimist oma hobiks.

Gea tellib Kaiale seda toitu, mida koerakasvataja soovitas ja isegi oma loomadele annab. Võimalus oleks ka ise koerale toortoitu kokku segada, kuid kõiki toiteaineid õigesse tasakaalu saada on “suur teadus”, tõdeb Gea.

Kulude hulka jättis ta arvamata auto väljavahetamise kulu. Nimelt ei sobinud eelmine auto koera transportimiseks – salongis on seda ebaturvaline ja ebahügieeniline teha, pagasiruum oli aga liiga väike. Uus, koera transportimiseks sobiv auto on mahukam.

Yorkshire’i terjer Compliment Aston Martin: 115 eurot kuus

Elo koer Compliment Aston Martin ehk Asti, nagu teda tegelikult kutsutakse, on 9-aastane. See tähendab, et lisaks tavapärastele söögikuludele kaasneb juba päris palju ka ravikulusid. Et aga tegemist on väikese koeraga, ei ole söögikulu suur. Toidule ja ravimitele kulub 45 eurot, kakakottidele 4 eurot, närimiskontidele 4 eurot, kindlustusele 12 eurot kuus. Astiga tuleb käia arstil iga kahe kuu tagant. Üks visiit maksab 70 eurot. Juuksuris käib asti samuti iga kahe kuu tagant, tema soeng maksab 30 eurot. Kui need kulud kuu kohta arvutada, tulebki kokku keskmiselt 115 eurot kuus. Oma vanuse tõttu saab Asti eritoitu, ehkki süüa on ta alati saanud kvaliteetselt, rõhutab Elo.

Aegade jooksul on Elo ostnud koerale ka riideid kokku umbes 100 euro jagu ja kui Asti alles kutsikas oli, käis ta koertekoolis, mis maksis 100 eurot. Enne koera võtmist ostist Elo ka kutsikaaediku (40 eurot) ja mänguasju (20 eurot).

Elo

Tšehhoslovakkia huntkoer Lumi: 115 eurot kuus

Huntkoer näebki välja nagu hunt, ainult et ta on ikkagi koer. Ta sööb palju, sest on hundi mõõtu. Nõnda on söögikulu kõige suurem. Selleks kulub igakuiselt 70 eurot. Lumi sööb nii krõbinaid kui toortoitu ja kulud nendele lähevad peaaegu pooleks.

Muud kulud on pigem aastapõhised, ent kuude peale laiali jagatuna tuleb arvestatav summa. Nii tuleb Lumega käia arstil, osta õli lahtise karva hoolduseks, puugi- ja kirburohtu, soetada sööginõusid, mänguasju, õueskäigu varustust ja kakakotte. Nende peale kulub 500 eurot aastas. Lumi on ka näitusekoer ja näitustel käimisele kulub 200 eurot aastas. Kuu peale laiali jagatuna tuleb igakuiseks kuluks keskmiselt 115 eurot.

Enne koera ostmist tuli aga ka selleks sündmuseks valmistuda. Kõige kallim oli koera aedik (1200 eurot), samuti tuli talle osta rihmad, kammid, mänguasjad, teha vaktsineerimised jm uuringud ning soetada autole koera jaoks võred. Ilma kutsika maksumust arvestamata oli esialgne tarvikute ja meditsiiniteenuste soetuskulu ligi 1800 eurot.

Kassid Harald ja Matilda: kuni 120 eurot kuus

Ehkki Harald ja Matilda on harilikud, mitte tõukassid, kulub ka nende peale üksjagu raha. Oluline kuluartikkel on kassiliiv, mida kahe heas toitumuses kassi peale kulub neli-viis kotti kuus. See teeb 30-40 eurot. Ka isu on õel-vennal hea. Nende peale kulub kaks pehmet konservi ja suur kausitäis krõbinaid päevas. Kui konserv tuleb supermarketist, siis krõbinad on Saksamaalt lemmikloomapoest tellitud – need maksavad oluliselt vähem kui tavapoes müüdavad kassikrõbinad. 12-kilone kott krõbinaid maksab 52 eurot ja sellest jagub kuni kolmeks kuuks. Konservikulu on 60 eurot kuus. Kahe kassi peale kokku kulub kuus kuni 120 eurot. Õnneks on kassid terved, nad on käinud veterinaaril vaid oma sugu korrigeerimas, et hoiduda kassikasvandusest.

Kääbusbullterjer Alma: 150 eurot kuus

Kääbusbullterjer Alma sööb nii krõbuskeid kui konservi. Konservile kulub umbes 30 ja krõbinatele 30 eurot kuus, nii et söögile kokku 70 eurot. Toidu ostab omanik Tiina lemmikloomapoest, sest see jääb tee peale. Varem käis toitu spetsiaalselt loomakliinikust ostmas. “Kui ta on mingit sitta õues söönud ja kõht on lahti, siis keedan kana ja riisi,” lisab Tiina.

Mis läheb sisse, peab ka välja tulema. Kakakotte kulub iga päev kaks tükki, nii et kuu kulu tuleb umbes 10 eurot.

Alma on kindlustatud koer. See läheb maksma üle 20 euro kuus. “Soovitan väga lemmikulooma kindlustust, kuna operatsioonid on kallid, aga pereliiget tuleb korralikult ravida,” paneb Tiina südamele.

Hammaste puhastamiseks ostetakse 6-aastasele Almale närimiskonte, nende peale kulub kuni 30 eurot. Almat peab ka pesema, sest talle meeldib kaevata ja püherdada selles, mis koera omanikele nina mööda pole. Šampoonipudel maksab kuni 15 eurot ja sellest jätkub paariks kuuks. “Haisufaktorist lähtuvalt pesen teda paar korda kuus,” täpsustab Tiina. Küüned lõikab perenaine ise, ka kõrvade-hammaste puhastamisega saab ta ise hakkama, nii et seda teenust ta ostma ei pea. Aeg-ajalt tuleb loomakliinikus lihtsalt vaktsineerimas käia.

Almale meeldib ka mängida, aga keskmise “piiksuga” mänguasja eluiga on alla minuti ehk kuniks Alma “piiksu” mänguasja seest kätte saab. “Seega väga tihti ma talle neid ei osta, sest muidu oleksime vaesed,” naerab Tiina. Ta eelistab osta palle, ka neid kulub Almal palju, sest ta närib need ruttu katki. Kuus kulutab Tiina mänguasjadele umbes 10 eurot.

Ehkki varem käis Alma ka näitustel, mis oli kulukas hobi, jäi see kõrvale, sest koerale endale ei meeldinud.

Koera võttes tuli soetada ka kaelarihm ja jalutusrihm. Korralike tarvikute hinnad algavad 20 eurost, ütleb Tiina. Alul kulus ka pesade peale palju raha, sest koer lõhkus need lihtsalt ära. Aga enam see püsikulu ei ole.

Ungari lühikarvaline linnukoer Sunny + turvakodukass: 100 + 50 eurot kuus

Kui peres on kaks looma, on ka nende kulu hoobilt suurem. Marju peres kasvavad tõukoer ja “krantsist” kass.

Ungari lühikarvalise linnukoera Sunny peale kulub söögiraha üle 80 euro kuus. Ta sööb spetsiaalset kuivtoitu, millele lisaks antakse talle turult ostetud toortoitu. Kuivtoidu kilo maksab 5 eurot, ent sellest jagub vaid kolmeks päevaks, nii et kuu peale kulub 10 kilo kuivtoitu ja see läheb maksma 50 eurot. Kilo toortoitu, mis on sisuliselt toores hakkliha, maksab ühe euro. Sinna segab Marju juurikaid ja hapendatud piimatooteid juurde. Kuna neid kulub “üks törts” iga korra kohta, ei oska ta seda kulu juurde arvestada. Toortoidule kokku võib kuluda umbes 35 eurot kuus. Tõukoerana on Sunny ka kindlustatud ning see maksab 17 eurot kuus.

Mänguasjadest eelistab Marju osta efektiivseid, ent odavaid. Näiteks on Sunny’l lendav taldrik ja köis. Nende peale kulus 13 eurot. Ühekordsed väljaminekud olid ka kaelarihmad ja autosõidutraksid. Jalutusrihm saadi koerakasvatajalt “päranduseks”.

Kui Sunny väiksem oli, lõhkus ta oma esimese pesa ära, nii et lühikese ajaga tuli uus 60-eurone väljaminek teha. Küll aga peab Marju õnnestunud investeeringuks kasutatult ostetud koerapuuri, mis maksis 80 eurot. Arstil on saanud hakkama kohustuslike vaktsiinide ja puugirohuga. Seega on Sunny igakuised püsikulud umbes 100 eurot, millele lisanduvad arsti- jm kulud.

Kass Siimu ülalpidamine on Sunny kõrval soodne. Turvakodust võetud kass saab iga päev ühe pehme konservi, mille peale kulub 30 eurot kuus. Lisaks ostab perenaine talle supermarketist kõige odavamaid krõbinaid, mida kulub umbes kaks pakki kuus. Kulukam on aga kassiliiv, mida läheb umbes kaks kotti kuus ehk orienteeruvalt 15 euro eest. Kõik kokku teeb üle 50 euro kuus.

Siimu kastreerimine (70 eurot) oli ühekordne kulu, rohkem temaga arstil pole pidanud käima. Mänguasjad teeb kass omale ise käepärastest vahenditest ehk eelistab kommipabereid, pudelikorke ja laualt leitud kirjutusvahendeid.

Ameerika akita Tikker: 170 eurot kuus

Mariliisi 42 kilo kaaluv ameerika akita Tikker sööb igas kuus ära 12 kilo kuivtoitu. See läheb maksma 68 eurot ja seda tellib Mariliis neti teel lemmikloomapoest. Mänguasju ja koeramaiustusi tellib ta teisest lemmikloomapoest ja passib peale, kui on 20-protsendised soodustused. Kuna Tikker on tõukoerana kindlustatud, maksab ta kindlustuse eest 20 eurot kuus. Lisaks käib Tikker kord nädalas kuulekustrennis, see on akitade puhul väga oluline. Üks kord maksab kümme eurot, nii et kuu peale kulub “trennirahaks” 40 eurot. Arstil tuleb käia umbes kord pooleteise kuu takka. See kõik kokku annabki kuu kuluks vähemalt 170 eurot.

N-ö alustamise kulusid ja ühekordseid väljaminekuid – suukorv, puur, jalutusrihmad, paar võistlused, jahutav matt suveks, söögikausid, autotraksid jms – pole selle summa sisse arvestatud.

Kuna Tikril on allergia õietolmu ja tolmulestade vastu, saab ta hetkel väga kulukat tablettravi, mis maksab 150 eurot kuus, ja süste immuunsüsteemi parandamiseks. See on lisaks 170-eurosele “püsikulule”.

Ameerika akita

Leidkass Rusty: 230 eurot kuus

Rusty omanikud on tema kulud algusest peale kirja pannud.

Kuus kulub toidu peale 100 eurot, mänguasjade peale 35 eurot, liiv umbes 20 eurot. Toitu ja mänguasju ostavad omanikud enamasti Saksamaa netipoest.

“Rusty kulud on ilmselt natuke suuremad seetõttu, et tal avastati neljandal elukuul tagumistel käppadel põlvehaigus. Muidu on ta tavaline tubane kassike, leitud väga väiksena õdede-vendadega Kuusalu lähedalt ning seejärel sattus Pesaleidja hoiukodusse, kust meie ta saime. Kohe avastati tal murtud luuga esikäpp, mis tänu hoikodu suurepärasele hoolitsusele kiiresti paranes. Muidu on ta ülimänguhimuline ja seltsiv kass, väga iseteadlik ja suurepärane pereliige,” iseloomustab omanik Triin.

Esimesel kuul, septembris, mil Rusty perre jõudis, kulus kõigi asjade peale kokku ehk nn stardipakett 690 eurot. Selle sees on toit, vaktsineermine, mänguasjad, liivakast, aknavõred ja muud tarvikud. Ka järgmisel kuul kulus palju raha, kuna Rustyl avaldus siis tagakäppade geneetiline haigus. Kulusid tuli kuu peale kokku 590 eurot, põhjuseks loomakiirabis käimine, ravimid ja eritoit.

Kokku on tema peale kulunud seitsme kuu jooksul, mis ta oma pere juures on olnud, 2300 eurot. Sellest arstilkäikudele on kulunud 400 eurot. Seega kui “stardipakett” maha arvata ja järgnenud arstikulud kuukuludeks ümber arvestada, tuleb igakuiseks kuluks 230 eurot.

Ent sellega ravikulud veel ei lõppe. “Nüüd on meil kevadel ees veel põlveoperatsioonid, mida ei saanud varem teha, kuna ta oli nii noor ja pisike. Nende maksumust täpselt ei tea, aga orienteeruvalt alates 700 eurot maksab üks põlv,” tõdeb Triin.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: www.err.ee

Lisa kommentaar